VESTUARIU TRADISIONAL TIMOR-LESTE

 







Timor-Leste nu’udar nasaun demokratiku:

Timor-Leste independente  iha tinan 2002, ho sistema demokrátiku nune’e povu mak iha direitu atu hili lideransa liu husi eleisaun livre no justu.

Demokrasia mak fo espasu ba ema hotu atu expresa liu husi  hakerek, hanoin , hatete opiniaun  iha dezenvolvimentu nasaun.

Kultura Timor-Leste:

Timor nia kultura hanesan mistura husi tradisaun lulik, relijiaun no história rezistensia.

Lian tetun no lian lokais sira (fataluku, makasae, kemak nst) hatudu rikeza linguístika.

Dadolin (ritual dansa tradisional, muzika tradisional hanesan tebe, bidu,dahur)mak fo identidade kultural.

       Vestuariu ne’ebé hatudu identidade Timor-Leste:

Tais: Tais mak vestuariu tradisional ida ne’ebé mane ho feto hatais iha festa  cerimonia kultural, no momentu importante.

Feto Timor uza tais hanesan maneja kabaya, lulik tais, ka hanesan farda  ida.

Mane Timor uza tais hanesan hanesan selendang , ka maneja  iha kaben  kultura no festa. 

Tais la’os de’it vestuariu maibe mos simbolu identidade unidade, no história rezistensia Timor.

Nune’e, vestuariu hanesan tais mak hatudu ba mundu identidade Timor-Leste, tanba tais la’os uza loro-loron, maibe mos uza iha valor histórika kultura, ekonomia no polítiku. Tais la’os de’it vestuariu, maibé nia mak ida husi patrimóniu kultural Timor-Leste ne’ebé fó sinal forte kona-ba identidade no dignidade povu Timor. Iha modelu kada rejiaun iha Timor, tais iha modelu , kor, no dezenhu ne’ebé diferente no kada dezenhu idak-idak fó mensajem partikulár kona-ba orijem, adat no lulik.

1.Símbolu Unidade no Identidade Nasionál
- Liu husi tais sira-nia kores, modelo, no motivo, hakerek história rezisténsia no solidariedade povu Timor.
- Bainhira povu uza tais iha lokasaun ofisiál, internasionál ka lokál, nia hatudu katak Timor-Leste iha identidade
própria ne’ebé respeitadu husi mundu.
2.Valor Lulik no Kultura
- Tais la’ós deit hanesan roupa, maibe mak mos parte husi ritual tradisionál.
- Iha kaben, tais mak presente obrigatóriu entre família mane no feto atu fó respeitu.
- Iha ritual lulik, tais mak uza hanesan símbolo ligasaun entre ema ho Maromak, natureza, no antepassadu.
3.Ekspresaun Artístika
- Feto Timor mak halo/soru tais, ho ténika teklajem tradisional ne’ebé hetan husi antepassadu.
- Sira hakerek kreatividade nian liu husi kombinasaun kór: mutin, mean, naroman, azul, no kores sira seluk.
Kada kór ho modelo iha signifikadu rasik.
- Nunee, tais mak “livru vizual” ida, ne’ebé ko’alia kona ba tradisaun, istória, no identidade komunidade.
4. Valor Ekonomiku no Internasionál
- Agora, tais la’ós deit uza iha kultura, maibee mos iha valor ekonomiku. Barak feto sira halo tais hanesan fonte rendimentu,
no bele fa’an ba turista ka exporta ba merkadu internasionál.
- Tais hetan rekonhesimentu mos iha UNESCO hanesan patrimóniu i material ne’ebé presiza proteje no valoriza.
5. Símbolu Rezisténsia
- Durante tempu okupasaun, tais mak uza hanesan símbolo rezisténsia no patriotismu. Uza tais iha momentu nasional hatudu
katak povu Timor sei kontinua hametin nia identidade mesak, maski iha presizaun



Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog