VESTUARIU TRADISIONAL TIMOR-LESTE
Timor-Leste nu’udar nasaun demokratiku:
• Timor-Leste independente iha tinan 2002, ho sistema demokrátiku nune’e povu mak iha direitu atu hili lideransa liu husi eleisaun livre no justu.
• Demokrasia mak fo espasu ba ema hotu atu expresa liu husi hakerek, hanoin , hatete opiniaun iha dezenvolvimentu nasaun.
Kultura Timor-Leste:
• Timor nia kultura hanesan mistura husi tradisaun lulik, relijiaun no história rezistensia.
• Lian tetun no lian lokais sira (fataluku, makasae, kemak nst) hatudu rikeza linguístika.
• Dadolin (ritual dansa tradisional, muzika tradisional hanesan tebe, bidu,dahur)mak fo identidade kultural.
Vestuariu ne’ebé hatudu identidade Timor-Leste:
• Tais: Tais mak vestuariu tradisional ida ne’ebé mane ho feto hatais iha festa cerimonia kultural, no momentu importante.
Feto Timor uza tais hanesan maneja kabaya, lulik tais, ka hanesan farda ida.
Mane Timor uza tais hanesan hanesan selendang , ka maneja iha kaben kultura no festa.
• Tais la’os de’it vestuariu maibe mos simbolu identidade unidade, no história rezistensia Timor.
Nune’e, vestuariu hanesan tais mak hatudu ba mundu identidade Timor-Leste, tanba tais la’os uza loro-loron, maibe mos uza iha valor histórika kultura, ekonomia no polítiku. Tais la’os de’it vestuariu, maibé nia mak ida husi patrimóniu kultural Timor-Leste ne’ebé fó sinal forte kona-ba identidade no dignidade povu Timor. Iha modelu kada rejiaun iha Timor, tais iha modelu , kor, no dezenhu ne’ebé diferente no kada dezenhu idak-idak fó mensajem partikulár kona-ba orijem, adat no lulik.

ida nee mak vestuariu Timor nian ne'ebe furak los
ReplyDeletelooking like the queen of Baucau
ReplyDelete